Kui me maja soojustamise peale mõtlema hakkasime, arvasime et soojustama peab alati väljast, sest külmumispunkt tuleb viia võimalikult kaugele, aga kui spetsialistide arvamusi kuulasime ja lugesime, selgus et maja ajastutruu välimuse ja vana korraliku laudise säilitamine on paljude arvates kordades olulisem. Kõige rohkem meeldis meile mõte rooplaatidest, Eesti toode ja igati looduslik ning tervisesõbralik, pealegi ei takista see maja “hingamist”, mis välistab palkide mädanemise, sinna peale aga tundus kõige ideaalsem olevat savikrohv, eriti soovitati seda panna magamistubadesse. Alguses oligi mõte kõik seesmised välisseinad ära krohvida, täies ulatuses, siseseinad olid kõik üsna vahvad, kas palk või vähesel määral ka laudisseinu, enamus siseseinu värvisin kahekordselt lubivärviga üle ja see andis majja nii valgust kui helgust hoobilt juurde, esikus olid säilinud vineerist paneelid, mis ulatusid poolde seina, need värvisin linaõlivärviga valgeks ja sealt ülespoole tuli pingupapp, millega ma nägin kurja vaeva ja aega kulus selle peale palju ja uuesti seda läbi teha ei tahaks. Tegelikult vist ei ole pingupapi panek üksi väga mõeldav aga mina olen nii jonnakas küll et seda teha, tulemusega rahule ei jäänud väga esialgu aga nagu mu vahva tuttav ütles-ongi ajastutruult tiba lainetav. Peale panin elutoa vanalt tapeedilt inspiratsiooni saanult vintage tapeedi. 😀 Pingupappi panin ka tütre toa ühte seina, sinna kus oli vaja vana ukseauk kinni katta ja seal sain ka realiseerida oma unistuse roosidega tapeedist.
Mulle väga meeldib see et me kohe majja kolisime, mujal elades oleks kõik palju rohkem aega võtnud, koha peal olles on rohkem aega igat hetke ära kasutada maja kallal nokitsemiseks ja teine suur eelis on see et oma kätega tehes õpid maja tundma sest kõike teed tasa ja targu, päikese liikumist ja aastaaegade vaheldumist jälgides.
Renoveerimis-fännina jääb ju silm nüüd kõige peale mis kaudseltki seotud vana maja korrastamisega, kui veel leidub keegi kes oskab kaasa rääkida või nõu anda, olen puhta või sees. Siit ja sealt oli kuulda et savikrohvil on omad miinused ja kuna meil neid ruutmeetreid ikka jagub mis savi alla lähevad, tegi see mind ärevaks küll. Õnneks leidub mul “lausa” paar tuttavat, kellel kodus savikrohvitud seinad ja nad selliste seinte vahel koos lapse või lastega mõnda aega ka elanud ja oskasid konkreetselt ja otse ja ausalt oma kogemustest rääkida. 1 mis ma nende kogemusest õppisin oli see et vanasti olid majades tihti poolde seina ulatuvad laudisvoodrid, mis mulle tundub olid majades põhjusel et laudist on lihtsam puhastada ja see ei purune ega pragune nagu savikrohv. Olen ka kuulnud et lemmikloomad kipuvad savikrohvitud, eriti kohupiimavärviga värvitud seinu lakkuma. 😀 Sai siis otsustatud et igasse tuppa tuleb laudis alla ja savikrohv peale. Savikrohv saab kõige rohkem kannatada nurkadest ja põranda lähedalt, näiteks tolmuimejaga tõmmates(seda aitaks vältida köis põrandaliistu aseainena) või kui millegagi seina nurka riivata või kui laps autoga vastu seina sõidab vms.
Praeguseks hetkeks on laudis seinas tütre toas ja köögis, täna leidsin ka kohalikust saekaatrist sobivaa profiiliga nurgaliistu laudise peale. Köögis on laudis alles värvimata, tütre toas värvitud. Esimene kiht savikrohvi on mõlemas ruumis seinas, abikaasa pani ka tütre toa ühte seina täna teise kihi ära, homme peaksin mina teise seina ära krohvima kuna abikaasa hakkab homme maja välisvoodri ülemist osa vahetama ja kolib oma tegemistega nüüd pikemaks ajaks hoopis õue ära. Tuulekastid on peale katusevahetust veel paigaldamata ja mõned katuseplekid ja varikatusele uus plekist kate ka ning vihmaveerennid.
Köök
Kuna ma lubivärvis pettusin, pealegi vannitoas oleks selle kasutamine olnud lauslollus, värvisin seal palgid tavalise valge värviga üle paar korda, ka sinna tuleb poolde seina laudis ja rooplaatide peale ilmselt lubikrohv, mis sobib niiskesse ruumi, erinevalt savikrohvist.
Savikrohvi iga kiht kuivab üsna kaua, kesksuvel on seda kõige parem paigaldada sest õhuniiskus on sobiv ja saab aknaid kogu aeg lahti hoida et niiskus välja pääseks. Meil on sein täiesti kuiv olnud umbes 5 ööpäevaga. Loodan et saame kahe kihiga hakkama ja siis saan värvima hakata. Selleks tarbeks käisin täna väikelinna ehituspoodisid puistamas ja sain kriidipulbrit valge kohupiimavärvi tarvis ja booraksit ka, kuigi sellega olid kummalised lood, väidetavalt on selle müük Eestis jaekaubanduses värskelt keelatud aga maaletoojaga suheldes õnnestus liiter ikka välja kaubelda. 😉 Kuna pigmentidega värvi toonides on suht raske väikestest kogustest rääkida ja õige värvitooni saamine on paras peavalu, pealegi mulle valge väga meeldib, otsustasin minna taaskord kergema vastupanu teed. 🙂
Sel suvel loodan krohvi alla saada veel ka elutoa ja selle alla ka laudise, vannituba ja poiste tuba jäävad järgmist suve ootama.
Järgmise suve plaanidesse mahub ka veranda renoveerimine ja teisele korrusele meie magamistoa ehitamine ,talvel tuleb paigaldada elutoa laudislagi ja seinalaudis vannituppa ja poiste tuppa, vannitoas on põrandaplaadid ka panemata. Igav ei hakka ja on mida oodata. 😀 Peaasi et liiga kiiresti valmis ei saaks, mulle kohe meeldib nokitseda ja kodu korrastada. 🙂
kuberneritalu 